-
1 not\ quite
-
2 not\ exactly
mitte päris, mitte eriti -
3 fishy
kahtlustäratav, mitte päris õige -
4 mental\ reservation
-
5 совсем
Н1. täiesti, täitsa, sootuks, hoopis, päris, päriselt; \совсем новый täiesti v päris uus, uhiuus, tuttuus, \совсем готов täiesti v päris valmis, не \совсем понимаю ma ei saa päriselt aru, он уехал \совсем ta sõitis päriselt ära, я не \совсем здоров ma pole päris terve, \совсем больной puruhaige, живёт \совсем одна elab ihuüksinda;2. перед отриц. kõnek. hoopiski v sugugi mitte, üldse(gi); \совсем нет sugugi v teps mitte, я этого \совсем не ожидал ma ei oodanud seda hoopiski (mitte), я сказал это \совсем не в насмешку ma ei öelnud seda hoopiski mitte pilkeks v pilkamiseks, ütlesin seda täiesti tõsiselt, \совсем не так sootuks v hoopiski mitte nii, я \совсем не понимаю ma ei saa üldsegi v mitte millestki aru -
6 собственный
127 П1. isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); \собственныйый автомобиль isiklik sõiduauto, \собственныйый дом oma maja, eramaja, eramu, чувство \собственныйого достоинства eneseväärikustunne, \собственныйое движение füüs. omaliikumine, \собственныйая масса füüs. omamass (omakaal), \собственныйый делитель mat. pärisjagaja, \собственныйимя \собственныйое lgv. (päris)nimi, по \собственныйому желанию omal soovil, по \собственныйому вкусу oma maitse järgi, товары \собственныйого производства omatoodetud kaubad, огурцы \собственныйого засола omaenda v kodune hapukurk, это ваши \собственныйые слова need on teie enda sõnad, не слышать \собственныйого голоса oma häält mitte kuulma, бояться \собственныйой тени oma varju kartma;2. otsene; в \собственныйом смысле слова sõna otseses mõttes; ‚доходить vдойти \собственныйым умом до чего omaenese aruga v ise jagu saama, ise v oma peaga milleni jõudma; явиться\собственныйой персоной nalj. täies hiilguses v omaenese isikus kohale ilmuma;называть vназвать вещи своими \собственныйыми именами asju nende õige nimega nimetama;не верить \собственныйым глазма oma silmi mitte uskuma;не видеть дальше \собственныйого носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema;стать на \собственныйые ноги jalgu alla saama;вариться в \собственныйом соку kõnek. oma rasvas küpsema v praadima;стоять на \собственныйых ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama;жить на \собственныйый счёт oma käe peal elama;на \собственныйый страх и риск oma vastutusel;\собственныйыми глазами oma silmaga -
7 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
8 решительно
Н1. otsustavalt, otsusekindlalt, kindlameelselt, meelekindlalt, resoluutselt, kategooriliselt; \решительно сказать otsustavalt v resoluutselt v kategooriliselt ütlema, действовать \решительно julgelt v mehiselt tegutsema;2. üldse, täiesti, täitsa, puha, päris, sootuks; мне \решительно всё равно mul on täiesti v päris ükskõik, он \решительно ничего не понял ta ei saanud üldse v sootuks v mitte kui midagi aru;3. viimseni, eranditult; \решительно всё нравится eranditult kõik meeldib;4. в функции вводн. сл. kahtlemata, kindlasti, mõistagi -
9 недурной
-
10 нож
29 С м. неод.1. nuga, puss; кухонный \нож kööginuga, перочинный \нож sulenuga (väike taskunuga), садовый \нож aianuga, складной \нож liigendnuga, косой \нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый \нож tehn. ketasnuga, лезвие \ножа noatera, черенок \ножа noapea, финский \нож soome puss;2. tera; \нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный \нож höövlitera, \нож ковша mäend. kopatera, \нож отвала põll. (adra)hõlmatera; ‚(быть) на \ножах с кем kellega nugade peal v vaenujalal olema;ложиться vлечь под \нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile);(умирать vумереть) под \ножом kõnek. operatsioonilaual (surema);\нож в сердце кому hoop otse südamesse;\нож острый для кого, кому lausa v päris piin kellele;как \ножом по сердцу otse südamesse (lõikama);пристать с \ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt v tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
См. также в других словарях:
Parīs [1] — Parīs, 1) Arrondissement im französischen Departement Seine; enthält blos die Stadt Paris nebst Umgebung; 2) Hauptstadt des Kaiserreichs, des Departements u. des Arrondissements. P. ist Residenz des Kaisers, Centralpunkt aller Ministerien u.… … Pierer's Universal-Lexikon
Paris — PARIS, ĭdis, Gr. Πάρις, ιδος, (⇒ Tab. XXXI.) 1 §. Namen. Paris soll er von παριέναι, vorüber gehen, heißen, weil er sein Schicksal, da er weggesetzet worden und sterben sollen, glücklich übergangen; nicht aber von dem Korbe, πήρα, worinnen er… … Gründliches mythologisches Lexikon
Paris: Kulturhauptstadt Europas — Spätestens seit der zweiten Hälfte des 17. Jahrhunderts sah Europa Paris als seine kulturelle Hauptstadt an ein Vorrang, der erst im 20. Jahrhundert infrage gestellt werden sollte. Bereits im absolutistischen Frankreich konzentrierten sich alle … Universal-Lexikon
Paris-Plage — (deutsch: Paris Strand) war bis Mitte der 1960er Jahre der Name eines Strandes in dem Ort Le Touquet Paris Plage. Der Strand erhielt diesen Namen aufgrund seiner relativen Nähe zur französischen Hauptstadt Paris und der zahlreichen Pariser, die… … Deutsch Wikipedia
Paris (Geographie) — Paris (Geographie). – Wenn man alle Eigenschaften, welche sich auf eine Stadt anwenden lassen, sammelt, so wird man finden, daß sie alle, ohne Ausnahme, so entschiedenen Widerspruch die einzelnen auch enthalten, auf diese Hauptstadt Frankreichs… … Damen Conversations Lexikon
Paris-Camembert — Paris–Camembert, selten auch als Trophée Lepetit bezeichnet, ist ein französisches Radrennen. Das Eintagesrennen, welches seinen Termin für gewöhnlich Mitte April hat und die französischen Gemeinden Magnanville im Département Yvelines und… … Deutsch Wikipedia
Parīs — (hierzu der Plan der innern Stadt mit Registerblatt und Karte: »Umgebung von Paris«), die Hauptstadt Frankreichs, Sitz des Präsidenten der Republik, der Regierung und des Parlaments, zugleich Hauptstadt des Depart. Seine, ist nächst London die… … Meyers Großes Konversations-Lexikon
Paris–Camembert — Paris–Camembert, selten auch als Trophée Lepetit bezeichnet, ist ein französisches Radrennen. Das Eintagesrennen, welches seinen Termin für gewöhnlich Mitte April hat und die französischen Gemeinden Magnanville im Département Yvelines und… … Deutsch Wikipedia
Pāris [2] — Pāris (P. L., Einbeere), Pflanzengattung aus der Familie der Smilaceae Parideae, 8. Kl. 4. Ordn. L., Blüthenhülle wagerecht, abstehend, achttheilig, die 4 äußeren Lappen einen Kelch, die 4 inneren eine Blumenkrone darstellend, 8 Staubgefäße, 4… … Pierer's Universal-Lexikon
Paris — Pāris L., Einbeere, Pflanzengattg. der Liliazeen, Kräuter Europas und des mittlern Asien. In Deutschland die vierblättrige Einbeere (P. quadrifolĭa L. [Tafel: Giftpflanzen, 11]), in schattigen Wäldern, mit vier (selten mehr) quirlständigen,… … Kleines Konversations-Lexikon
Paris im Mittelalter — Das Mittelalter war für Paris die Zeit, in der die Stadt als Residenz der kapetinginischen Könige von Frankreich zur Metropole aufstieg, um sich gegen Ende des Hundertjährigen Krieges als administratives und wirtschaftliches Zentrum Frankreichs… … Deutsch Wikipedia
